Nädal 15. Eile, täna, homme

Viimase nädala ülesandes tuleb analüüsida, milline võiks olla veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast. Kuigi 5-10 aastat iseenesest pole just väga pikk aeg, siis IT vallas on ilmselt asjad vähe teisiti, areng toimub kiiresti ning selle ajaga võib kõike juhtuda.

Üks mõte mis loenguski mainiti, on kogu andmete „pilve“ viimine, mis iseenesest on üpris otstarbekas lahendus, samas arvan et siiski jäeb alles ka samade materjalide hoidmine ka personaalarvutis (on ju kindlam tunne kui tead, et kõik on olemas enda kettal ning ka ehk varukoopiana kuskil). Kuigi mine tea kas see juhtub selle aja sees, on ju tõesti oht et võrk on maas ja puudub juurdepääs vajalikele materjalidele. Kõige muuga võrreldes ilmselt siiski ei arene võrgu levik ja töökindlus selle ajaga nii palju, et oht kaoks mainitud oht ning kõike võib rahulolevalt ainult pilves hoida.

Sotsiialmeedia poole pealt ilmselt on juhtivale positsioonile läinud midagi muud, Facebook on unustusse vajunud. Pole ju keegi nii kaua tipus olnud ning „uus“ tõmbab ikka rohkem ligi. Olgu siis tipus ikka veel Facebook või midagi uut, on ilmselt valikuvõimaluste arv koomale tõmbunud (suretas Facebook vast Orkutigi välja ju, vähemalt eestlaste jaoks. Ilmselt kaovad mingi ajaga enamus väikseid ja vanasi ning kogu sotiaalpool koondub ühte kokku koos suurte pakutavate võimalustega).

Ilmselt see antud ainega seoses viimane postitus, eks tulevik näitab kas kirjutan blogi edasi või mitte (sai ju kursuse alguses nalja visatud, et kes alustab, see ei saa enam pidama :D).

Nädal 14. Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Ülesande sisuks kirjeldada ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast. Alustuseks mainiks kohe ära, et ise pole ühegi netipettuse ohriks langenud.

Esimeseks juhtumiks tooks välja siis üldlevind spami, mille sisu on enamsti üpris sarnane – vähemalt nendel kirjadel millesse sisse vaadanud olen. Enamasti kas oled midagi võitnud või siis ole hea ja abista. Mõlemal juhul siiski küsitakse mingil ajahetkel ka enda rahalist panust mingisuguse tingumuse täitmiseks, olgu selleks siis kasvõi saatekulud või abi korral toetuse summa. Siiski on üpris selge et see raha ülekandmisel lõppeb kogu protsess ning oodatav tulemus jääb nägemata. Ehk peaks olema üpris skeptiline ning tutvuma taustaga enne, kui teha täiesti tundmatule küsijale endapoolne makse.

Teiseks juhtumiks oleks online-mängude kontode röövimine. Ise küll ohvriks pole langenud, kuid nooruspõlves on ette tulnud juhtumeid, kus küsitakse mängjalt parooli, lubades siis midagi vastutasuks – nt mängjakontole kõrgemat levelit või muud väärtuslikku olenevalt mängust. Kindlasti käib online mängude alla ka püüdlus lapsi petta, kuna nemad ilmselt kogenematusest ei näe petuskeeme nii lihtsalt läbi. Aga eks ka mängude kontod ole nagu ülejäänud kontod, mille paroole ja muid andmeid peaks inimene vaid ise teadma ning neid võõrastele mitte jagama.

Kuna loengumaterjalides on kõik üpriski lahti kirjutatud tegelikult, tooksin viimase näitena vahel tuttavatelt tulevad kirjad enamsati MSNi tundmatute linkidega (kellelt paar korda, kellelt sagedamini). Kuigi ise pole selle põhjusesse siiamaani süübinud, siis tutvumiseks peaks nüüd siiski selgusele jõudma mis täpselt seda põhjustab. Päris konto vargusega ilmselt tegemist ei ole nagu loengus mainitud Google näide, kuid mingisugune troojalane võib küll põhjuseks olla. Igatahes soovitan soojalt ka tuttavate kirjade kahtlustäratavaid linke mitte avama.

Kokkuvõttena mainiks ära et enamus petuskeeme on üldteada, seega on üsnaimestamapanev, kuidas inimesed ikka ja jälle nende ohriteks langevad. Samas on kindlasti palju uuemaid ja nutikamaid võimalusi petturiltel alati olemas, seega tuleks ka seni tundamtute skeemide puhul siiski kainelt mõelda ja pettusi läbi näha, et mitte ohriks langeda.

Nädal 13. Kogukondlik tarkvaraarendus

Nädala ülesandeks valida kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

Mozilla Firefox on tasuta ja avatud lähtekoodiga veebibrauser, mille arendajaks on Mozilla. Lisaks ettevõttele saab antud projekti arendamisele saab kaasa aidata igaüks. Firefoxi esimene väljalase oli 9. november 2004, viimane stabiilne versioon antudhetkel 21. November 2011 (lisaks ka juba beta versioon väljastatud 25 nov.). Firefox on kirjutatud C/C++, Javascript, CSS, XUL ja XBL. Alates versioonist 3.0.6 väljastatakse Firefox 3 litsentsi all: Mozilla Public Licence (MPL), GNU General Public Licence ( GNU GPL) ja GNU Lesser General Public License (GNU LGPL), varasemad versioonid kasutasid end-user licence agreement (EULA) litsentsi ja lähtekood oli ainult MPL all. Nagu näha võib, siis arendajatele on jäetud vabadust ka litsents valida, millele toetuda. Lisaks võib lugeda siit ja siit.

Et mitte kaugelt otsida, võtaks teiseks projektiks sama ettevõtte teise projekti Mozilla Thunderbird, mis on samuti tasuta ja avatud lähtekoodiga e-maili ja uudistelugeja. Antud projekti esiväljalase oli 28. juulil 2003, hetkel viimane stabiilne väljalase 8. Novembril 2011 ning prooviversioon 24. novembril 2011. Thunderbird on kirjutatud C++, Javascript, XUL, XBL ja CSS. Sarnaselt Firefox’ilegi väljastatakse Thunderbird kolme litsentsi alt: : Mozilla Public Licence (MPL), GNU General Public Licence ( GNU GPL) ja GNU Lesser General Public License (GNU LGPL). Lisaks võib lugeda siit.

Lisaks nimetatutele on veel Mozillal mõningaid sarnaselt arendatavaid projekte, mille arendusest saab osa võtta.

Nädal 12. Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Ülesandeks on läbi lugeda Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO (eesti või inglise keeles) ja kirjuta selle kohta hinnang. Ise lugesin eestikeelset varjanti.

Kohe artikli alguses toodi loomulikult välja kahe mõiste erinevused: häkker ja kräkker ning nende väga tüüpiline segiajamine väljaspool IT valdkonda, või samas ka mõnikord IT vallas. On ju välja toodud artiklis mõistete erinevus ning artikkel keskendub häkerlusele, siis KKK on väga palju küsimusi siiski teise mõiste kohta koos humoorikate vastustega autori poolt.

Üldiselt toob artikkel väga kenasti välja tõeliseks häkkeriks saamise eeldused, andes ka piisavalt lisalinke, liikumaks selles suunas (nt. milliseid keeli osata, andes lisaks mõne tutoriali). Välja tuuakse ka kenasti tüüpilise häkkeri suhtumise, mis küll kindlasti ei ole ammendav, tundub rohkem juhendav (nt. tegeleda võitluskunstitega).

Natuke üleolev tundub olevat, et „tavainimesed“ ärgu segagu häkkerit, aga see selleks. Teiseks kritiseerivaks punktiks oleks häkkeriks olemise nõue, et sa oled häkker siis, kui teised (tuntud) häkkerid on sind nii kutsunud, mis tundub olevat üsna jabur, kuigi autor toob seda mitu korda esile. Kindlasti oled sa ka häkker kui sa vastad muudele nõuetele, ilma et sind häkkeriks kutsutakse (samas puudub siis ju ka igasugune takistuks, miks sind ei kutsutaks häkkeriks). Selle tõin välja, kuna lihtsalt kujutan ette kuidas häkerluse algusaegadest väike häkkerite kogukokond on kasvanud järkjärgult ainult siis, kui senised „liikmed“ sind häkkeriks on kutsunud ehk nö. lubanud sul ringiga liituda.

Üldiselt peaks siiski antud teksti lugema iga IT inimene ning andma sellele oma hinnangu.

Nädal 11. Tarkvara- ja sisulitsentsid

Üheteistkümnenda nädala ülesanne on kirjeldada üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne). Ülesandeks sai valitud just hiljaaegu peale lastud vaba tarkvara OpenOffice litsents.

OpenOffice kasutab GNU Lesser General Public License (LGPL), mille ver.3 on lähtuvalt eelmise lingi põhjalavaldatud 29. juunil 2007, samas on ver.1 välja tulnud aastal 1991 Free Software Foundation poolt. Enamasti kasutavad litsentsi tarkvara libraries (software libraries), tuntud eraldiseisvatest rakendustest peale OpenOffice veel Mozilla.

LGPL on üpriski sarnane GPL litsentsiga, LGPL lubab tüid linkida mitte-(L)GPL programmidega. Lähtuvalt loengumaterjalidele ei laiene LGPL litsents kõigile tuletistele (ehk LGPL on nullhinnaga, lubatud levitada, piiramatu kasutusega, avatud lähtekoodiga ning litsentsi ei saa kitsendada).

Nädal 10. Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Nädala ülesandeks on anda omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule. Ütleks alustuseks kohe ära, et väga pädev antud valdkonnas ei ole, üldpilti vast oskan anda.

Üldiselt võib anda ilmselt sellise hinnangu, et püütakse leida aina tõhusamaid meetodeid tagistamaks ükskõik millise loomingu vabalt levimast (juhul kui see polegi loomingu üks eesmärke), kuid tänu tehnoloogilistele võimalustele on see hetkel üpriski lootusetu üritus. Läbi piraatluse levivad ju väga kiirelt nii tarkvara kui ka muu looming, olgu selleks kas muusikateosed, raamatud, filmid, mängud jms. mida on võimalik võrgus levitada. Kõige kurvem seis on hetkel vast muusikal, levivad ju enamik plaate juba enne ametlikku väljalaske kuupäeva intenetis, viimaseks näiteks oleks Rihanna „Talk That Talk“ album, mis lekkis 12.11.2011 aga ametlik tähtaeg on 21.11. Filmide kohta tean näitena „Wolverine“, mis samuti lekkis ligikaudu kuu aega enne esilinastust kinodes, olgugi et film oli siis veel pooliku kvaliteediga vms. Filmid ja muud loomingud leviavad enamasti siiski alles peale ametlikku väljalaske tähtaega.

Taolise kaitstud loomingu vab levik annab aga ju suure tagasilöögi uue loomingu tekkele – võib ju kaduda motivatsioon uue loomingu avalikustamiseks, kui jääb saamata vääriline tasu. Olenevalt loomingust on loojad ju investeerinud oma aega ja raha loomingusse, oodates ka väärilist tasu selle eest (elame ju siiski kapitalistlikus maailmas). Ehk siis vabalt levitatav looming annab enamasti edasiarenemisele pidurdava tagasilöögi. Samasugune pidurdav tagasilöök kerkib üles ka konkurentide vahel, on ju uudistest läbi käinud Apple ja Nokia suur patendisõda, mis kindlasti pidurdab suurfirma edasiarengut, kuna on vaja enne jõuda selgusele patendi rikkumistes.

Üpis raske on öelda kuidas sellist olukorda parandada, vääritakse ju loomingu eest tasu ning igal autoril peab olema võimalus öelda kuidas ja kui suures mahus tema tööd võib levitada, muuta, olgugi et see võib takistada arengut. Samas aga jällegi küsimus miks takistada erinevate seadustega ja ettekirjutustega arengut, edasiareng peaks olema enamasti ju positiivne nähtus. Foorumi arutlusest lähtuvalt oleks üks lahenduseni jõudmise suundi IT teadmistega juriidiline isik. Samas on lahendus rahavaba maailm, kus kõik tegelevad sellega mis meeldib (IT inimeste kohta see vast käibki), samas on ju teada et just raha motiveerib paljusi üldse midagi tegemaks. Võib isegi öelda et tänu rahale ju maailm on selline nagu ta on (õnneks või kahjuks). Seega hea oleks kui keegi käiks välja parema lahenduse, kui minu ulmeline nägemus, mis lahendaks ilmselt ülesandes antud probleemi, kuid tekitakse hulgaliselt uusi.