Nädal 9. Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Sellel nädalal tuleb kirjeldada enda kogemust seoses vaba tarkvara kasutamisega.

Enamasti olen siiski kommertstarkvara toodete kasutaja, kuid on nii kohatigi kokkupuuteid vaba tarkvaraga. Hetkelgi on veel Windows 7 kõrval peale lastud Ubuntu, mida enamasti kasutan programeerimsie jaoks (võrdlust Windowsiga programeerijad vast teavad), kõik muu töö käib siiski Windowsis. Samuti kasutan rohkem MS Officet kui OpenOfficet, kuna kui üks kontoritarkvara on olemas, siis ei näe põhjust miks peaks põhimõtteliselt sama programmi teistkordselt peale laskma (olgugi et tasuta). Samas MS poolt pakutav IE pole juba aastaid kasutanud, Mozilla trumpas ta minu jaoks juba aastaid tagasi üle. MS Media Player samuti.

Võib vast isegi väita et kasutan tarkvara harjumusest, kas siis tasulist või vaba. Enamasti tutvun mõlemat tüüpi tarkvaradega, kuid pidevast kasutamisest rääkides kasutan rohkem seda tarkvara, mis rohkem istub – olgu see siis tasuline või mitte.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et pooldan väga vaba tarkvara levikut ning kasutamist, kuid ise tarkvarale sellist pilku peale ei pane, et valin kas ainult kommerts või ainult vaba, eelkõige loeb siiski funktionaalsus ja kasutajasõbralikkus toote valikul.

Nädal 8. Virtuaalmaailmad

Nädala ülesandeks on seekord tutvuda mõne virtuaalmaailmaga ning kirjeldada oma kogemusi.

Valituks osutus siiski soovitatud Second Life, kus toimus ka grupiga loengu ajal ringkäik, aga sellest hiljem.

Kuna eelmine loeng jäi kokkulepe, et käime ka koos SL-is. Selleks oli vaja installeerida arvutisse SL klient ning luua kasutajakonto. Koheselt tuli valida ka endale avatar, milleks osutus robotitaoline olevus. Otsustasin enne loengut natuke mänguga ka tutvuda, et päris unarusse ei jääks ning nagu tellimise peale oligi uutele kasutajatele olemas tutorial. Saades seal ringiliikumis/lendamise selgeks, logisin välja mängust peale kohtade otsimise ja teleportimisvõimalus tutvustamist.

Uuesti sisselogides, et grupiga ringi liikuda, sai üles leitud ka chat box, mille kaudu sai lähedal asuva rahvaga suhelda. Kui enamik osalejaid olid pärale jõudnud, otsustasime külastada üht Portugali ülikooli, kus esialgu kõik sattusid telepordi tulemusedna mingisse veega täidatud lohku, kust sai õnneks välja lennata. Järgmiseks sihtkohaks olid Jaapan aiad, kus liikusin koheselt piiratud õigustega alale ning mind ähvardati välja visata vms kui ma ei maksa, seega läksin tuldud teed tagasi. Seal veel vabalt kasutataval alal sai veel mõnda aega ringi liigutud, kuid kuna loeng sai läbi ja grupiliikmed asusid pärisellu tagasi, tegin seda ka peatselt mina. Oli ju arvuti juba ennast päris üles ka pööranud ning Jaapanis oli ringiliikumine juba üsna tõkaklik.

Kuigi taoline mäng pole päris minujaoks, siis võib öelda SL siiski üsna mõnus koht nägemaks maailma eri paiku ja ka ulmelisi kohti virtuaalselt. Kuna ka aktiivne mängjaskond on märgatav, on SL kindlasti ka hea koht uute tutvuste leidmiseks üle maailma. Hetkel siiski mäng niiväga ei tõmba, kuid samas ei välista, et login end uuesti SL virtuaalmaailma sisse.

Nädal 7. Märgendamine ja folksonoomia

Seekord on vaja otsida veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida. Folksonoomia on lihtsalt öelduna märksõnade kasutamine pildidel, linkidel jms, mis hõlbustavad otsingut ja võimaldavad materjalis paremini orienteeruda.

Hea näitena tooksin siinkohal Facebooki, kus on võimalik piltidel ja statuses märgistada inimesi ja kohti. Kuna tegemsit on sotsiaalvrgustikuga, siis otsene märgistamine täidab selles oma ülesannet vägagi hästi – saab ju inimese profiilist või uudistevoost näha, kellega-millega inimene koos oli ning tegeles või kus viibis. Need kellele taoline märgistamine ei meeldi, saavad oma märgistamised ära kustudada (on ju ka palju nö. animatsioonilisi pilti, kuhu inimene märgistatakse juhulikult) ning muuta enda kohta käivat märgistamist piirata.

Halva näitena tooksin YouTube, kus märgendamine on vaat et tavakasutaja eest ära peidetud. Võib ju seda näha kui valid video alt „Show more“. See oleneb muidugi tegelikult kasutajast, kes vaatab sageli lisainfot, kes mitte. Samas annab videode märgendamine hulgaliselt väljendeid, mis võiks olla antud videoga seotud (sageli vast liiga palju märgendeid kiire katsetamise põhjal öelduna). Seega võib ka see näide tunduda osadele hoopis hea lahendusena, kes kasutavad just seda meetodit uute videode otsimiseks.

Kuna tegemist on siiski  puhtalt enda arvamusega, võib igaüks mõelda, kas näited on hea või halva märgendamise kohta käivad.

Nädal 6. Wiki-maailm

Selle nädala ülesanne on juba keerulisem - Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida talle vastata?

Kõigepealt mainiksin ära, et ise pole Wikipedias ühtegi artiklit lisanud/muutnud, seega ei ole sobiv seda poolt kommenteerima. Kasutan Wikitpediat siiski uue informatsiooni omandamiseks, kui on vaja kiiret ülevaadet millestki. Siin juhiksingi kohe tähelepanu esimesele mõttele - kes garanteerib, et see mis ma loen, toetub kindlatel faktidel. Kuna lehte saavad kõik muuta, võin saada nt. Marsi kohta lugedes, et tegu on Päikesest 2 planeediga millel, eksisteerib on elu. Kuigi antud näite leidmine on üpris ebareaalne, võib selliseid eksitavaid artikleid siiski ette sattuda ning infot tõepähe võtta. Samas ei saa olla ka inimest, kes iga artikli muudatuse juures kontrolliks andmete sisulist õigsust. Kahtluse korral on olemas ju ka teisi usaldusvöörseid allikaid, kus informatsiooni huvipakkuva teema kohta leida. Samas on olemas ka viited info päritolu kohta.

Teisena mainiksin ära Wikipedia visuaalse poole, mis on ilmselt olnud üsna sarnane tema algusajast ning pole kaasa tulnud tänapäevaste lahendustega (nt piltide avamine uuel lehel). Samas on tegemist siiski informatsiooni jagava lehega, seega visuaalne pool ei tohiks siin erilist rolli mängida. Näiteks kui oleks võimalik kasutajatel muuta ka teksti värvi/kujundust, lisada palju erimõõdulisi pilte, siis oleks sealt vajaliku info väljalugemine tülikam, kui nn. algelise kujundusega lehelt.

Seega ei saa öelda, et oleks välja pakkuda idee, mis viiks Wikipediat edasi paremuse poole, küll on aga võimalus arutleda nö. lahtiste küsimuste üle, millele võib lahenduse leida.

Nädal 5. Blogosfäär

Selle nädala ülesandes tuleb kirjeldada ajaveebipostituses blogimise erinevaid motiive ning tuua konkreetseid näiteid veebist. Kuid igal blogijal on ju oma motiiv, miks nad kirjutavad, seega tuleb neid kuidagi rühmitada ning välja tuua põhilisemad.

• Eneseväljendus/info – Taolised blogid, kus inimesed jagavad omi kogemusi, on kindlasti väga laialdaselt levinud. Jagadakse nt. oma päevaseid läbielamusi (päevik) või siis reiskirjeldused, avaldades omi arvamusi külastatud kohtadest ning samas on see hea võimalus pakkumaks lähedastele infot enda kohta. Siinpoolt tooks näitena Google poolt pakutud http://www.tonupihelgas.blogspot.com/

• Teatud valdkond – Kirjutatakse kindlast valdkonnast, nt kokanduse retseptid, raamatute/filmide arvustused jne. Taoliste blogide eesmärgiks võiks olla jagada enda teadmisi, kogemusi, kuid kirjutades siiski ametlikumalt, kui ülalpool kirjeldatud motiivis. Näitena üks paljudest eestiskeelsetest toidublogidest http://teresake.blogspot.com/

• Poliitilised eesmärgid – Eestis ning ka mujalgi on väga populaarseks saanud poliitikute blogimine, andes neile võimaluse avaldada oma arvamusi, seisukohti ning vaateid. Seeläbi ollakse rohkem valijatega kontakstis ning on võimalus anda oma plaanidest selgem ülevaade. Poliitblogimine aktiveerub siiski just aktiivsemalt valimiste eel, kuid on ka poliitikuid kes on järjepidevad. Näiteks http://linnapea.tallinn.ee/

• Äri/reklaam – Blogimine annab hea võimaluse ettevõtetel tutvustada enda tooteid (eelkõige siiski heast küljest), millest tuleneb tootele tasuta reklaam. Samas võib neid blogides leiduda ka muud infot, mida võib olla kasulik teada (nt. tootega seotud nipid/trikid). Näitena Apple’iga seotud http://news.cnet.com/apple/

Kindlati on blogimiseks veel loetamatu hulk motiive, selle näitena võib tuua ka antud kursusest, kus kodutööd tuleb kirjutada blogisse – kes oleks osanud arvata.