Nädala ülesandeks on seekord tutvuda mõne virtuaalmaailmaga ning kirjeldada oma kogemusi.
Valituks osutus siiski soovitatud Second Life, kus toimus ka grupiga loengu ajal ringkäik, aga sellest hiljem.
Kuna eelmine loeng jäi kokkulepe, et käime ka koos SL-is. Selleks oli vaja installeerida arvutisse SL klient ning luua kasutajakonto. Koheselt tuli valida ka endale avatar, milleks osutus robotitaoline olevus. Otsustasin enne loengut natuke mänguga ka tutvuda, et päris unarusse ei jääks ning nagu tellimise peale oligi uutele kasutajatele olemas tutorial. Saades seal ringiliikumis/lendamise selgeks, logisin välja mängust peale kohtade otsimise ja teleportimisvõimalus tutvustamist.
Uuesti sisselogides, et grupiga ringi liikuda, sai üles leitud ka chat box, mille kaudu sai lähedal asuva rahvaga suhelda. Kui enamik osalejaid olid pärale jõudnud, otsustasime külastada üht Portugali ülikooli, kus esialgu kõik sattusid telepordi tulemusedna mingisse veega täidatud lohku, kust sai õnneks välja lennata. Järgmiseks sihtkohaks olid Jaapan aiad, kus liikusin koheselt piiratud õigustega alale ning mind ähvardati välja visata vms kui ma ei maksa, seega läksin tuldud teed tagasi. Seal veel vabalt kasutataval alal sai veel mõnda aega ringi liigutud, kuid kuna loeng sai läbi ja grupiliikmed asusid pärisellu tagasi, tegin seda ka peatselt mina. Oli ju arvuti juba ennast päris üles ka pööranud ning Jaapanis oli ringiliikumine juba üsna tõkaklik.
Kuigi taoline mäng pole päris minujaoks, siis võib öelda SL siiski üsna mõnus koht nägemaks maailma eri paiku ja ka ulmelisi kohti virtuaalselt. Kuna ka aktiivne mängjaskond on märgatav, on SL kindlasti ka hea koht uute tutvuste leidmiseks üle maailma. Hetkel siiski mäng niiväga ei tõmba, kuid samas ei välista, et login end uuesti SL virtuaalmaailma sisse.
No comments:
Post a Comment